Sunday, October 12, 2008

Paradiisi esmamuljed..

Te pole paradiisis käinud ?

20080930_113916_crop

Mina nüüd olen. Mis mul üle jäi kui 24h toitlustus-joomarlus-asutus tuli kiviviske kaugusele minu pesast. Paradiis paikneb Tiigi 61c. Pmslt rokiklubi vastas. Tuli ju üle kaeda..

Seega, seiklus algas lambiargipäeval plaaniga süüa saada. Sisekujundust ma ei kommenteeri, jäin isegi elama - kunstlilledest ja peeglitest jms hoolimata. Valitud hetkel olin ma ainuke külastaja, teenindus seda enam huvitav. Menüüd ei olnud, näidati näpuga seinal olevale tahvlile - "sial".  (Miks mulle meenub küll menüüd stiilis "fish", "fish", "more fish", "fish with stuff"?) Pärast mõõdukalt vaevalist toidu üle otsustamist hääletasin kanatasku poolt. Teenindaja väitel olevat keegi seda kunagi ka söönud. Julgustav. Samuti avaldasin ma soovi teed saada ja küsisin, mida neil on pakkuda. Tüüp kehitas õlgu ja haaras selja tagant Yellow Labeli ja raputas seda käes. Yellow Label on küll hädaga joodav, aga no.. väga just rõõmu ei valmista. Kui ma oma grimassidega mõõdukat rahulolematust olin kümmekond sekundit välja näidanud, siis avastas teenindaja smth like "tjegelikult ahmad teed ka". Musta Ahmad'i ? Fain, made my day! Maksin ja istusin valgemasse kohta toidu saabumiseni raamatut lugema.

Viie minuti pärast hõigati mulle, et milliste kartulitega ma oma kanataskut tahan. Fain, parem hilja kui mitte keegi. Veel kolme minuti pärast ütles tüüp, et Ahmadi tegelikult ei ole, aga äkki mulle kõlbab Impra roheline tee. WTF ? Kus see enne oli ?! Jah, ma tahan rohelist teed! Brrr.

Läksid ajad, tuli toit ja tee. Siin on nüüd oluline point:

PARADIISIS KANATASKUT EI TOHI TELLIDA!

Asi oli võikalt toores. Kartulid olid rasvamaitselised, kuid hädaga söödavad. Rohelist oli ka pisut, see oli suisa hea. Kõht oli tühi, kakelda ei viitsinud, seega mugisin "kartulad" sisse ja lippasin linna ära.

Väljuma asudes nägin ka ühte uut külastajat  sisenemas, tellis pelmeene. Kaval. Sellises väikeses slaavi pesas on ilmselt pelmeenide ja seljanka kvaliteet pädevam kui kanatasku.

Miljöö  3/10
Kunstlilled, peeglid ja pruunid seinad ei ole just minu nägemus õdususest.

Toit 2/10
Maidea ise ka kust see boonuspunkt tuli. Ilmselt mu kujutlusvõime suutis hullemat ette kujutada.

Teenindus 3/10
Tublid punktid selle eest, et mingist hetkest läks kastutav stiil juba naljakaks. Klientide rõõmustamine on ju hea asi, onja?

Lisaväärtused
Uuno raadio läheb negatiivsesse skaalasse.
Meeldetuletus teiste rahvaste olemasolust on vist nii-ja-naa.

Ja aru ma ei taipa, kes säras ja nimetas sellise urka Paradiisiks ?

3 comments:

nomaiv6i said...

"Sisekujundust ma ei kommenteeri, jäin isegi elama - kunstlilledest ja peeglitest jms hoolimata."
Sa pidiki elama jääma ju! Su selles endises autos (may it rest in peace) olid ka need asjad sees ja mitte väga tagasihoidlikud. Seda võis seega nimetada ellujäämise trenniks vm.

Aga point taken - hoian eemale.

Imre said...

Seda ma mõtlesin, et MIKS KÜLL ma paar aastat autot pidasin .. Ilmselt ma sisimas juba tol ajal valmistasin ennast paradiisiks ette.

Janika said...

Tekitasid nii suurt huvi, et ma lähen ja tsekin ka õudust.