Et meelest ei läheks

Üks joodav itaallane. LJ palus üles panna.

Farnese Montepulciano d’Abruzzo DOC

Jutt ei vasta küll päris sellele, mis kogetud aga üldiselt pole paha.

Maximas 84 EEK

Paradiisi esmamuljed..

Te pole paradiisis käinud ?

Mina nüüd olen. Mis mul üle jäi kui 24h toitlustus-joomarlus-asutus tuli kiviviske kaugusele minu pesast. Paradiis paikneb Tiigi 61c. Pmslt rokiklubi vastas. Tuli ju üle kaeda..

Seega, seiklus algas lambiargipäeval plaaniga süüa saada. Sisekujundust ma ei kommenteeri, jäin isegi elama - kunstlilledest ja peeglitest jms hoolimata. Valitud hetkel olin ma ainuke külastaja, teenindus seda enam huvitav. Menüüd ei olnud, näidati näpuga seinal olevale tahvlile - "sial".  (Miks mulle meenub küll menüüd stiilis "fish", "fish", "more fish", "fish with stuff"?) Pärast mõõdukalt vaevalist toidu üle otsustamist hääletasin kanatasku poolt. Teenindaja väitel olevat keegi seda kunagi ka söönud. Julgustav. Samuti avaldasin ma soovi teed saada ja küsisin, mida neil on pakkuda. Tüüp kehitas õlgu ja haaras selja tagant Yellow Labeli ja raputas seda käes. Yellow Label on küll hädaga joodav, aga no.. väga just rõõmu ei valmista. Kui ma oma grimassidega mõõdukat rahulolematust olin kümmekond sekundit välja näidanud, siis avastas teenindaja smth like "tjegelikult ahmad teed ka". Musta Ahmad'i ? Fain, made my day! Maksin ja istusin valgemasse kohta toidu saabumiseni raamatut lugema.

Viie minuti pärast hõigati mulle, et milliste kartulitega ma oma kanataskut tahan. Fain, parem hilja kui mitte keegi. Veel kolme minuti pärast ütles tüüp, et Ahmadi tegelikult ei ole, aga äkki mulle kõlbab Impra roheline tee. WTF ? Kus see enne oli ?! Jah, ma tahan rohelist teed! Brrr.

Läksid ajad, tuli toit ja tee. Siin on nüüd oluline point:

PARADIISIS KANATASKUT EI TOHI TELLIDA!

Asi oli võikalt toores. Kartulid olid rasvamaitselised, kuid hädaga söödavad. Rohelist oli ka pisut, see oli suisa hea. Kõht oli tühi, kakelda ei viitsinud, seega mugisin "kartulad" sisse ja lippasin linna ära.

Väljuma asudes nägin ka ühte uut külastajat  sisenemas, tellis pelmeene. Kaval. Sellises väikeses slaavi pesas on ilmselt pelmeenide ja seljanka kvaliteet pädevam kui kanatasku.

Miljöö  3/10
Kunstlilled, peeglid ja pruunid seinad ei ole just minu nägemus õdususest.

Toit 2/10
Maidea ise ka kust see boonuspunkt tuli. Ilmselt mu kujutlusvõime suutis hullemat ette kujutada.

Teenindus 3/10
Tublid punktid selle eest, et mingist hetkest läks kastutav stiil juba naljakaks. Klientide rõõmustamine on ju hea asi, onja?

Lisaväärtused
Uuno raadio läheb negatiivsesse skaalasse.
Meeldetuletus teiste rahvaste olemasolust on vist nii-ja-naa.

Ja aru ma ei taipa, kes säras ja nimetas sellise urka Paradiisiks ?

esimene

Viimasel ajal on veini vähe tarvitatud. Siiski üks erk elamus, mida sai kogetud Glämmis. Sealne majavein nimelt.
Moondarra Shiraz Cabernet 2006.
Niipalju oli menüüs kirjas. Google aitas. Tegu on austraallasega. Pudelit näeb siin.
Selleks, et lõhnu ja maitseid ka konstuktiivselt kirja saaks, tuleks uuesti katsetada.
Aga noh, mina ja shiraz ...... teadagi.

Piinlik lugu

Aga täna ma seisin 10 min veiniriiuli ees ja üritasin meenutada ühte veini. Prantslane oli. Ülejäänud on bygone. Edaspidi salvestada. Siia.
Peale veini muud head võib ka, mis mäletamist väärt.